Arvuti ostmine ei ole lihtne tegevus. Valik on suur, andmeid, kirjeldusi on iga mudeli juures palju ja hinnad varieeruvad suuresti. Asjatundmatuil on lihtne jääda ka reklaami ohvriks või hinna ohvriks. Üldjuhul seostatakse kõrget hinda hea kvaliteediga, kui  muu põhjal ei osata tootele hinnangut anda.
Tuleb selgeks teha, millistel vajadustel ostetakse arvuti,  kas ostmisel lähtutakse eelarvest või puudub eelarveja otsitakse mingeid konkreetseid omadusi.

Eelarve olemasolul oleks vajalik korralik uurimustöö teha erinevate firmade pakutavatest sülearvutitest ja leida parim võimalik masin. On olemas selline lehekülg nagu hinnavaatlus.ee, kus on võimalik teha päringuid tehnika kohta. Võimalus on ka otsinguid filtreerida erinevate parameetrite järgi ja reastada hinna järgi. Ka on toodete kohta tagasisidet ja olemas ka hinnad ja firmad, kes neid pakuvad. Tagasisisdet on ka firmade kohta kuna leidub firmasid, kes ei tegutse väga legaalselt. Arvuti omadused ja andmed, mis oleks vaja leida kõige paremad, ehk lihtsalt öelduna, mida suurem number seda parem (muidugi mitte hinna suhtes): Kõvaketta maht (HDD) võimalikult suur, tüüpilisemad suurused tänapäeval on 750GB, aga arvestada tuleb, et mahtu on vähem kui 750GB, sest müüjad arvestavad 1 gigabaidi suuruseks 1000 megabaiti, seejuures reaalselt on tegemist 732 gigabaidiga, kuna arvutid ja tehnika tootjad arvestavad 1GB suuruseks 1024MB. Hiljuti on populaarsemaks muutunud SSD kõvakettad mis on väidetavalt mitu korda kiiremad kui tavalised HDD, aga hetkel on nende maht kuskil 120GB kuni 250GB. Minu arvates seda on liiga vähe ja hind on palju kõrgem.  Järgmine asi mida jälgida on operatiivmälu (RAM). Tegeledes palju mängudega, video- või fototöötlusega siis siin ei maksaks kokku hoida. 64-bitistel süsteemidel peaks 6-8GB RAMi olema piisav mängude hetkel uusimate jaoks, aga videotöötluseks peaks miinimumiks olema 8GB ja võimalusel rohkem.

Arvestada võiks ka sellega, et operatsioonisüsteem ja mõned muud tagataustal töötavad programmid nagu antiviirus kokku võtavad umbes 1,7GB muutmälust kasutusse. 32-bitistel süsteemidel saab maksimaalselt olla 4GB RAMi ja tagataustal jooksvad programmid koos op. süsteemiga võtavad kasutusse umbes 1 gb. Tähtsaim on protsessor. Praeguse hetke parimad protsessorid oleks Inteli  Intel Core i-seeria mudelid i7 ja i5. Head oleks ka i3 ja AMD Quad Core seeria. Paljuel uuematel arvutitel on praegu Intel HD graafikakaardid. Mängude ja videotöötluse jaoks selles jääb aga väheseks. Soovitatav oleks uuemad Nvidia ja AMD(ATI Radeon) poolt pakutavad graafikakaardid.  Sülearvutil võiks kindlasti olla ka vähemalt 1 USB 2.0 port hiire või USB jaoturi või mälupulga jaoks. Seda sellepärast, et uuematel on USB 3.0 aga enamus USB-ga töötavaid asju ringluses on 2.0 versioonid, 3.0 on uuem asi. Kindlasti vajalik kõrvaklapi väljund, mikrofoni sisend, HDMI, LAN  ja väga mugav oleks mälukaardi lugeja. Webcam, sõrmejäljelugeja ja operatsioonisüsteemi olemasolu  oleks rohkem kasutaja enda eelistustest otsustada, kuigi kaamera on nüüdseks enamikel sülearvutitel. Op. süsteemi puudumine tähendab odavamat arvuti hinda, aga siis on vajalik, et ostja teab kuidas installeerida enda soovitud keskkonda.  Kuna praegu otsime eelarvega arvutit, siis  HP pakutud Pavilion arvutid on üldiselt väga heade komponentidega ja mõistlike hindadega. Aga HP Pavilioni seerial on ülekuumenemise oht väga suur. Kui Pavilion peaks kestma üle 2 aasta siis on kasutajal kas väga vednud, või on väga korralikult arvutit hooldanud! Dell sülearvutid on samuti mõistlike hindadega, aga need on arvutid, mis kiired katki minema. Kvaliteetsemad ja vastupidavamad on Aceri, Toshiba, Asuse ja Samsungi pakutud mudelid. Seda oskan öelda oma kokkupuutest ja sõprusringkonnas kuuldud kogemustest.

Peale hinnalipiku on muidugi palju muid parameetreid nii füüsilisi kui ka dimensioonilisi (aeg). Väiksemad arvutid  10″-13″ tollise ekraaniga sobivad suurepäraselt kiire eluviisiga inimesele, kellel on vaja pidevat ühendust internetiga. Samuti sobib selline väike masin loengus käimiseks ja õppematerjalide kirjutamiseks. Üldiselt on selliseid arvuteid ka väga lihtne kaasas kanda, kuna need ei kaalu eriti midagi ja eraldi suurt arvutikotti pole vaja. Kui aga internetti on rohkem vaja lehtede lugemiseks või niisama surfamiseks, siis võiks vaadata tahvelarvutite poole. 15″ ja suuremad arvutid ei ole väga mobiilsed ja kaaluvad küllaltki palju. Terve päev sellisega ringi käia ei ole just mingi lõbu, eriti neidudele. Aku kestvus, olenevalt kasutajast, võib olla väga tähtis. Kui arvutit on vaja kasutada töö jaoks ja puudub  võimalus laadida pika päeva jooksul, siis leidub suur valik arvuteid mis peavad edukalt vastu 5-11 tundi. Võimalik ka, et veelgi kauem kui natukene mängida ekraani valgustuse sätetega. Need arvutid, küll aga, pole ehitatud mängimiseks seega mälu mahud, graafikakaardid ja protsessorid ei pea olema hetke parimad. Võimsam riistvara nõuab rohkem energiat ja see on ka üks põhjusi, miks osadel arvutitel aku kestab kauem või vähem.

Tehnika uueneb väga kiiresti ja arvuti ostmisel ei ole kõige tähtsam saada kalleim või uusim arvuti. Teades, milliseks otstarbeks arvutit vaja on, vähendab otsimist ja kiirendab õige mudeli leidmist. Kui on tekkinud teatud valim arvuteid, siis kasutades Internetti saamaks tagasisidet teiste inimeste käest valitud mudelite kohta, on võimalik kindlustada, et ostetakse parim valik.

Arvuti ostmisel pööratakse tähelepanu enamasti sellele, kas saadakse oma nõuetele vastav arvuti või leitakse hinna skaalasse sisse jäänud parim võimalik pakkumine. Kuid peale esialgse ostu on mitmeid muid faktoreid, mis kulusid võivad juurde tekitada.

Arvuti puhul on tegemist, kas sülearvutiga, või lauarvutiga. Sülearvutite eelis lauarvutite ees, on sisseehitatud aku. Kui kodus peaks toimuma elektrikatkestus, siis lauaarvuti lülitub koheselt välja, kui ei ole ostetud eraldi akumulaatorit, mis hoiaks arvutit töös, kuni saab välja lülitada. Peale katkestust on oht, et elektri tagasi tulemisel on pinged kaablites liiga suured ja see võib põhjustada tehnika läbipõlemist.  Vältimaks seda, oleks vaja korralikult arvuti välja lülitada, või vooluvõrgust juhtmed eemaldada, aga kui see peaks juhtuma öösel, või ajal millal kedagi ei ole kodus on see võimatu. Olenevalt sellest, mis läbi põleb, võib parandus olla sama kallis kui uue arvuti ostmine. Sülearvutite puhul, mis on juhtmega vooluvõrgus, ei juhtu midagi, sest automaatselt saadakse toide aku pealt. Muidugi, kui aku on eemaldatud ja arvuti töötab vooluvõrkku ühendatuna, siis on samad ohud nagu lauaarvutite puhul. Sülearvutid on aga ka mugavamad, ei pea olema aheldatud laua taha, saad tööd teha, lehte lugeda vms ükskõik kus.  Seejuures tuleb olla ettevaatlik, et ei blokeerita ventilatsioonisüsteemi, vältimaks ülekuumenemist. Soovituslik on ka sülearvuti sisemuse, täpsemalt just ventilaatori, puhastamine tolmust.  Seda aga ei saa alati ise teha, kuna osad masinad on ehitatud sedasi, et lahti peab võtma kogu arvuti. Garantiiajal igasugune omategevus on mitesoovituslik kuna muudab garantii kehtetuks. Seega ainuke võimalus on maksta teenuse eest inimestele, kes oskavad seda teha. Omast kogemusest saan öelda, et kui  vältida hooldust, siis võib graafikakaart üks päev lihtsalt läbi põleda suurest kuumusest. Graafikakaart oli integreeritud ja ainuke võimalus paranduseks oleks olnud uus emaplaat osta. Igal arvutil ei pruugi just graafikakaart ära surra. Tean inimest kellel üks operatiivmälu kiip, kahest olemasolevast, lakkas töötamast, samamoodi suure kuumuse tõttu. Struktuurselt on kõikide läpakate sisemus väga kitsalt täis pakitud ja mõnedel mudelitel on juba selline ventilatsioonisüsteem, mis ei suudagi korralikku jahutust pakkuda.  Kui märkate, et sülearvuti  läheb liiga kuumaks pikema kasutuse jooksul, siis üks viis vältimaks või ennetamaks ülekuumenemist on osta õige suurusega jahutusplaat. Internetist leitav valik on väga lai ja kasutades otsingumootoreid on lihtne leida ka erinevate jahutusplaatide arvustusi ja hinnanguid. Suuremad ja tugevamad jahutusplaadid, mis töötavad adapteriga ja mitte USB-porti kasutades võivad maksma minna kuskil 100€. Arvestades, et enamus keskpäraseid sülearvuteid maksab 600€ ringis, siis on see küllaltki suur summa, mida raisata lihtsalt “puhuri” jaoks. Ka lauaarvutitel on oht koguda liigset tolmu, eriti kui kast seisab aastaid nurgas.  See eest on võimalik ise puhastada ilma kellelegi maksmata.

Sülearvutite ja lauaarvutitega palju lisasid kaasa ei tule. Sülearvuti kõlarid ei ole eriti võimsad ja kuulates muusikat, filmi vms kohas, kus on palju müra või ruumi akustilised omadused ei aita heli kandumist, siis volüümi kõrgemaks keeramini võib aidata kuulmist, aga kahjustab kõlareid. Aja jooksul hakkab kostma põrinat kõrgemate nootide juures.  Kõrvaklapid ei ole kallis väljaminek sellise asja lahendamiseks. Lauaarvuti puhul, oleks aga parem lahendus osta juurde kõlarid. Kõlarite hind sõltub rohkem kasutaja enda nõudlikusest. Mida rohkem tahetakse, seda kallim on süsteem, mis seda pakub. Printer oleks vajalik kui tehakse pidevalt tööd arvuti abil või on lihtsalt vaja printida palju materjali. Tindiprinterite puhul võib tindi vahetamine olla sama kallis kui originaalis ostetud printer, sellisel juhul võib olla juba mõtekam siis uus printer osta. Uute arvutitega ei tule kaasa programmid millega ollakse harjunud töötama. Windows 7 ja 8 süsteemidega on kaasas Starter programmid Office seeriast ja Powerpoint Viewer. Need pakuvad minimaalseid lahendusi teksti redigeerimisel ja Viewer laseb ainult vaadata esitluse, loomise võimalus puudub. Enamus inimesi on aga harjunud Micosoft Office kasutamisega  ja vabavaralised lahendused võivad olla liiga keerulised, või võtta liiga pikka aega, et efektiivselt kasutada. Täisfunktsioonidega Office programmide omandamiseks on vaja osta litsents. On ajalised litsentsid mitmele arvutile, mis kehtivad aasta ja litsents ühele arvutile, mis maksab rohkem, aga kestab igavesti sellele arvutile. Tegeledes foto- või videotöötlusega, siis programmid neile maksavad kohati rohkem kui mõni arvuti. Töödeldes fotosid ja videosid võtab ka tohutult kõvaketta ruumi ja sellisel juhul võib olemasolevast  ruumist ka puudu jääda ja vaja oleks lisaruumi näiteks välise kõvaketta näol.  Kõvaketta ruumist võib ka lihtsalt ajapikku väheks jääda. Aastate jooksul koguneb pilte, muusikat, dokumente, e-maile (nt Windows Live Mail) ja sentimentaalse väärtusega asju ei taha kustutada. Hindamatute asjade jaoks, nagu pildid perest, videod elust jne võiks olla kindlasti varundus, juhuks kui midagi peaks juhtuma arvutiga, mille peal nad muidu olid.

http://www.stencyl.com/

Tegemist on leheküljega, kus on võimalik saada tarkvara flash-mängude tegemiseks mitmetele platvormidele, omamata oskust programmeerida. Peale selle saab oma mänge jagada leheküljel teistega, et saada tagasisidet või proovida teiste inimeste loodut. Pakutud teenus on tasuline ja aastane litsents maksab 79 – 199 USD olenevalt paketist.

Koodimise asemel on loogika-kastide paigutamine drag’n’drop meetodi abil ja erinevate muutujate määramine/loomine. See meetod sarnaneb väga http://scratch.mit.edu/ pakutud programmile, mis on täiesti tasuta, aga ei oma võimalusi erinevate OS’ide peale portimiseks. Uued kasutajad saavad leida esialgsed õpetused Help sektsioonist või küsida abi foorumist.

Saidiks valisin: http://imgur.com/

Sihtgrupid, struktuur

Tegemist on leheküljega, kus saab üleslaadida pilte ja kommenteerida, hinnata (up, down) teiste, või enda, pilte. Võimalik on ka luua pildialbume, mida samuti on võimalik hinnata ja kommenteerida.
Pealehel on kuvatud päeva populaarseimad pildid 135 x 135 px ruudukestena, paremale jääb piltide üleslaadimiseks mõeldud div kast, kus on ka “make meme” võimalus (sellega saab lisada teksti oma pildile, või valida olemasolevatest piltidest, luues tänapäeva lühikoomiksi). Üleslaadimisest allpool kuvatakse parimad kommentaarid ja selle all on otsingumootor, mille abil saab vastavalt päringule pilte otsida. Imguril on ka oma RSS-feed mis kuvab populaarsemaid pilte.
Üldiselt on lehekülge väga lihtne kasutada ja on tumedates toonides, mis on hea, kuna ei kurna silmi. Otsinguriba võiks aga olla kõrgemal, mitte “peidus”.

Kasutatavad serveri- ja kliendipoolsed tehnoloogiad

Imgur kasutab AWS (Amazon Web Service) servereid ja need jooksevad Linuxi peal. Sait on kooditud kasutades PHP, HTML5, CSS, JavaScript, MySQL’i. Imguri’l on ka oma API, mis töötab kastuades HTTP request’e ja XML või JSON(P) response. Sarnaneb Twitter’i API’le.
Ühendused teiste lehestikega, vistutatud komponendid

Pilte ja pildialbumeid on võimalik jagada järgmistes saitides – Twitter, Facebook, Tumblr, Reddit, Stumble Upon.
Sisse logida saab ka kasutades Google, Facebook, Twitter või Yahoo! kontot.
Turvaanalüüs – võimalikud murekohad

Imgur kasutab HTTPS protokolle. Murekohti ei leidnud.

SEO – leitavus ja sobivus otsimootorites.

Googlit kasutades saadud tulemused:
“share images” – 1. tinypic.com  2. imgur.com
“upload picture” – ………. 4. imgur.com
“upload gif”- …… 3. imgur.com

Yahoo!:
“upload picture”-  pole isegi esielehel kuvatud
“upload images”- samuti ei kuvata

Leitavus on üldiselt halb ja seda oleks vaja suurendada, eriti Yahoo! otsimootori jaoks.

5 questions about internet safety. The correct answers are presented in bold.

When using a new computer, or using a computer that has had a new operating system installed, what is the most important thing that should be done, before using the internet?

a) Using Internet Explorer to download a real web browser.
b) Calling your ISP to tell them that you are now going to use the internet.
c) Check if your Op. System has an antivirus, if not, install one.

You are chatting with your friends (via MSN, Skype, Facebook etc.) and you get a message from one of them that’s something like this: “Hey, what do you think of my new hairstyle? http://xy-xy.hostname.com/userfile/29878437/NewPhoto0892.JPG “. What should you do?

a) Copy the link and share it on every social networking website.
b) Not click the link and notify them that they have a virus in their system.
c) Click the link and rate their new hairstyle.

When creating a safe password, what should you consider so that it is a strong, complex password?

a) The password contains lowercase, uppercase letters(at least 2) and numbers(at least 3).
b) The password doesn’t resemble the username and isn’t guessable by human logic, neither is it a password used on another account.
c) The password is not longer than 10 characters.

When using a public access computer, what are the precautions you should take before using the computer and before leaving the computer?

a) Check that the aren’t any fishy programs running in the background (like a keylogger).
b) Use incognito browser mode, if it’s not on by default, and don’t save any of your log in information onto the browser.
c) After completing your tasks, be sure to log out of any sites visited and close the browser. If you downloaded any files, delete them.

If you were to find a file that you don’t remember downloading and it’s an executable file, what should you do?

a) Run the file to see what it does
b) Scan the file with your antivirus before opening it.
c) Delete it, just in case.

Koostada oma arvutit varundusplaan, mis hõlmaks nii kohalikku kui ka off-site varundusplaani ja põhjendusi.

Kohalik

Varundan:

• fotod
• tähtsad/isiklikud dokumendid ja failid
• videod, muusika

Kuhu varundan, asukoht ja käitlemine:

• väline kõvaketas
  • kapis kui ei kasuta
  • andmete ülekanne läbi USB pordi

Kuidas varundan:

Välise kõvaketta puhul on asi lihtne, vaja on ainult, et arvuti driveri installiks (või siis äärmisel juhul on kaasas installeerimis CD) ja ongi võimalik lihtsalt Ctrl-C -> Ctrl-V või drag and drop, olenevalt situatsioonist.

Seaded:

Isiklikult varundaksin  harva, kuna fotosid ja muud , mida nimetasin, ei teki tohutul hulgal nädala jooksul, siis võimalik et kas kord nädalas või üle nädala. Programmide kasutamise mõtet ma ei näe, sest üldiselt ma tean, mis on uus ja kui samasse kausta juhtub sattuma duplikaat siis saab lihtsalt klikata copy and replace või merge files and folders. Sellisel juhul ei pea kõvaketas koguaeg arvuti taga ühendatud olema ja võimalik vältida juhusliku elektrikatkestuse ohtu. Saab ka kõvaketta ära peita.

Kui aga millegi pärast mul hakkaks tekkima palju andmeid iga nädal, siis oleks mugavam ja optimaalsem hoida kõvaketast arvutiga ühenduses ja kasutada mõnda rakendust automaatseks varundamiseks.
Sellisel juhul kasutaksin selliseid seadeid:

• kord nädalas varundus
• ajal millal töö arvuti taga oleks lõppenud (19.00-23.00)
• ainult vajaliku partitsiooni ja folderite varundus

Off-site varundus

Varundan:

• pildid
• dokumendid

Kuhu varundan, asukoht ja käitlemine:

Kasutaksin Dropboxi pilve süsteemi. Tarkvara abil saan luua erilise folderi, mille sees olevad dokumendid, pildid jne sünkroniseeritakse pilve (server). Sellisel juhul saan ma ligipääsu oma asjadele ükskõik millisest arvutist, nii kaua kuni vastavas arvutis on olemas Dropboxi tarkvara.

Seaded:

Kui on olemas inernetiühendus, siis uued failid, mis folderisse lisatakse, sünkroniseeritakse kohe. Ühenduse puudumisel toimub varundamine järgmisel korral kui jälle internetti saab.

Nädala ülesandeks oli koostada ülevaade vajalikest rakendutest, mida oleks vaja teatud tegevuse sooritamiseks Apple Mac arvuti taga.
Selleks tööks/tegevuseks valisin video- ja helitöötluse. Ülesandel ei ole eelarve piirangut.

Programmid mida vaja:

• Adobe Photoshop Elements 11 – pilditöötlus
• Adobe After Effects CS6 – videotöötlus
• Apple Logic Pro X – helisalvestus, muusika tegemine, heliefektid

Tööd alustaks After Effects’iga. Vajaliku(d) videofaili(d) impordin programmi ja sealt edasi saan hakata töötlema: õigete klippide välja lõikamine, värvikorrektuur, klippide järjestuse sobitamine vastava kriteeriumi alusel, klippide ülemineku efektid, video kiirendus/aeglustus, heli sünkroniseerimine, eriefektid (välk, maavärin, plahvatused jpm), teksti lisamine, piltide lisamine (slideshow või muu). Võimalusi on väga palju ja alati ei pea kasutama kõiki võimalusi, less is more.

Kui video on valmis, siis Photoshop’iga on võimalik luua thumbnail pilt millega, kas anda video sisust üldmulje või koostada pilt, mis tõmbaks tähelepanu. Thumbnaili’d üldiselt on siis YouTube, Dailymotion ja sarnaste keskkondade jaoks, kus kasutajad näevad vaikimisi kaadrit X hetkel X videost kui üleslaadija pole ise määranud pilti mida tuleks kuvada. Teine võimalus kui on vaja videosse lisada pilte, siis saab eelnevalt töödelda neid Photoshop’is.

Kuigi After Effects võimaldab ka helitöötlust, siis Logic Pro X võimaldab luua muusikat, annab rohkem võimalusi helieffektideks ja võimaluse lindistada helisid. Videole saab luua intromuusika, saada meeleolule vastavat muusikat miksimise teel, lõigata välja taustamüra olemasolevatest heliklippidest ja muidugi lisada effekte (kaja, robotlikud helid jne).

Valisin Adobe Effects ja Photoshop’i kuna olen enne nendega töötanud ja saaks nende programmidega ka Maci taga hakkama.
Logi Pro X valisin, sest peale helitöötluse on võimalik ka muusikat teha.

Otsustasin installida Linux Ubuntu ja kasutasin selleks Oracle Virtualbox’i.

Linux’i seadistused.

Esialgu ei tahtnud virtualbox töötada, kuna VT-x oli “disabled”. Peale restarti muutsin seadmed bios’is ümber ja sain alustada installatsiooniga.
Install Ubuntu >

Pole vaja valikulisi asju märkida, lihtsalt continue >

Kui tahad ise partitsioone hallata siis võib alati märkida teise valiku, ma aga valisin vaikimis seade, kiiruse mõttes.
Continue >

Küsitakse kuhu kettale installeerida ja palju ruumi vaja on.
Viimane valik enne kui hakatakse installeerima.
Install now >

Palutakse valida regioon. Kuna netiühendus oli virtual boxil olemas siis leidis installer ise sobiva regiooni.
Continue >

Küsitakse klaviatuuri seadeid, õnneks vaikimis valis juba õiged mulle.
Continue >

Viimase asjana küsitakse arvuti ja kasutaja nime ja antakse mõned valikud sisselogimise ja krüpteerimise osas.
Kui valmis siis Continue >

Peale andmete sisestamist tuleb natuke oodata ja kui muud teha pole saab vaadata linuxi slideshow’d OSi kohta.

Vajalik restart enne OSi rakendumist.
Restart now >

OS on nüüd olemas ja saab sisse logida.

Fin.

Üllatavalt lihtne ja kiire oli installeerimine. Kuigi linux eriti meelepärane OS mulle pole,on pluss punktideks Mozilla Firefoxi olemasolu kohe peale installatsiooni ja võrreldes windowsiga, huvitav UI stiil.

Meil on vaja 5 inimesele 3D tarkvara. Selleks valisime Autodesk AutoCAD 3D modelleerimistarkvara. Autodesk AutoCAD 2014 3D CAD Software litsents kõigile viiele inimesele oleks  4942,13 €. Tegemist on Multi-Seat Stand-Alone litsentsiga, mis võimaldab installeerida 5-le arvutile sama võtmega. Kui firma otsustab soetada printerit, siis võiks formaat olla vähemalt A3, või suurem ja, et printer oleks ka skänneerimisvõimalusega. A3 formaadis printer-skännerid algavad hindadest 150€ kuni 2000€ vastavalt on odavamad väiksemate mõõtmetega ning mahuvad lauale ja 2000 € ringis printerid on suured kombainid (viide). Kui printerit kasutatakse tihedalt siis on vaja ka tinti juurde osta ning alati on võimalus et printer läheb katki, siis tuleks lisakuludeks arvestada vähemalt pool masina enda hinnast. Tindi kestvus, värvilise puhul, oleks ~1000 lehekülge ja siis tuleks vahetada 4 tinditoonerit (must ja 3 värvi) hinnaga 3 € tükk. Ütleme, et vähemalt kord 6 kuu jooksul, oleks vaja vahetada tooonereid. See teeks lisakuludena 3 aasta vältel 72€. Operatsioonisüsteemiks, kus 3D programm jookseb, valisime MS WIN8 Pro 64-bit. Viiele arvutile maksaks see kokku ~750€ (igale masinale oma litsents). Lisaks oleks vaja ka viirusetõrjet. Kaspersky Endpoint for Business 3 aastane litsents maksab 870€. Siinkohal tuleks mainida, et kui tegemist ettevõttega, siis valida kindlasti äriklassi viirusekaitse, mis muidugi kõige kallim, aga ka kõige turvalisem.

Et arvutid jõuaks 3D programme töös hoida ilma tõrgeteta peaks kasti sees olema midagi sellist:
i7 protsessor.
SSd 120gb(valikuline).
HDD 2TB.
PNY VCQK5000-PB NVIDIA Quadro K5000 4GB256-bit PCI Express 2.0 x 16 HDCP graafikakaart.
8GB RAM(alati võib rohem muidugi).
Vesijahutus.
See maksaks umbes 2300 € arvuti pealt, ehk kokku 11500€.
Monitorid suuruses 27-32” algavad 500€ tükk ja võivad isegi 1000€ maksta. Valisime suured monitorid, kuna nendega on mugavam töötada ja need võimaldavad rohkem asju kuvada ekraanil. Hiired ja klaviatuurid maksaksid kokku kuni 100€ kui pole vajadust tuntud brändide või toodete järgi millel on rohkelt ekstra funktsioone või nuppe.
Arvuti hooldustööd oleks vajadusel kuni 30€ tund. Eeldades, et arvutikasutajad ei vaja igakuiseid hooldustöid, võib arvutihooldust läbi viia paar korda aastas. Tarkvara hooldust ei vaja (üldiselt), kuna antiviirus, OS ja AutoCAD saavad uuendusi automaatselt interneti kaudu, kui need on firmade poolt väljastatud. Kuigi on võimalus, et Microsoft väljastab uueduse, mis ei ole korralik ja võib arvutite tööd pärssida.

Varustus, ilma printerita, 5-le inimesel oleks ca. 20700 €
Selliste andmete puhul peaks raamatupidamises kuiselt kuludeks kirjutama 575€, kolme aasta vältel.

Koos printeriga, ümardatult, 21000€ , tooneri vahetusest tingitud lisakuludega koos ~21100€.
Kuiselt kuludeks vaja kirjutada 586€.

Eelmisel semestril tuli mõte arendada vene keele oskust. Võetud sai 2 keele kursust ühele semestrile,sest ei olnud kindel milline on mu tase.
Mõlemad kursused said sooritatud, kuigi 2 keelekursust ühe semestri ajal on päris kurnav.

Mida ma saavutasin?
Arendasin oma silmaringi – õppejõud tihti seletas, mis ajalugu mõne sõna tekkimise taga on olnud ja andis iseseisvateks töödeks ettekandeid, mis olid seotud kas ajalooliste isikute, oma kodukoha kirjelduse, ajaloo ja suveüritustega või kuulsate inimestega.
Suurendasin oma sõnavara ja keeleoskust.

Kui hästi ma seda tegin?
Tegemist oli arvestuslike kursustega ja hinnet, kui tagasisidet, ei saanud.
Ise aga ütleks, et sooritasin kursused edukalt.

Mida ma sellest õppisin?
Õppisin:

• Palju uusi sõnu, lause malle ja tüüplauseid mida tavaliselt kasutatakse.
• Kuidas kirjeldada Eesti asukohta kaardil, kes meie naabrid on, milline on loodus ja kes elavad metsades.
• Kirjeldama inimese välimust, iseloomu, jutustama oma kodust, perest, lemmikloomadest, hobidest, koolielust, igapäevategevustest.

Mida võiksin, kuidas ma saaksin paremini teha?
Võiks edasi õppida vene keelt suheldes reaalselt inimestega. Nii kinnistuks õpitu paremini ja ei ununeks ajapikku. Suheldes venelastega, saaks ka tekkivad käändevead parandatud.

Tõestus: